Ülemaailmse tubakavaba päeva puhul avaldas Euroopa Komisjon oma Eurobaromeeter 2017 re " eurooplaste suhtumine tubakasse ja elektroonilistesse sigarettidesse“. Aruande sissejuhatuses märgib komisjon, et tubakatarbimine on Euroopa Liidus endiselt peamine välditav terviserisk ja põhjustab igal aastal 700 000 surmajuhtumit. Umbes 50% suitsetajatest sureb enneaegselt, mille tulemuseks on keskmiselt 14 eluaasta kaotus. Lisaks põevad suitsetajad suurema tõenäosusega tubakatarbimise tõttu teatud haigusi, sealhulgas südame-veresoonkonna ja hingamisteede haigusi.
EUROBAROMEETER: OLUKORD EUROOPA LIIDUS
Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on töötanud tubakatarbimise vähendamise nimel mitmete meetmete abil, sealhulgas tubakatoodete reguleerimine, tubakatoodete reklaami piiramine, suitsuvaba keskkonna loomine ja tubaka piiramine.
Mõned viimastest algatustest hõlmavad muudetud tubakatoodete direktiivi, mis hakkas liikmesriikides kehtima 20. mail 2016. Direktiiv näeb ette mitmeid meetmeid, sealhulgas silmapaistvad piltlikud terviseohu hoiatused sigaretipakkidel ja isevalmistatavatel tubakal. samuti iseloomuliku maitsega sigarettide ja isevalmistatavate tubaka keeld. Tubakatoodete direktiivi eesmärk on hõlbustada siseturu toimimist, kaitstes samal ajal rahvatervist ja eelkõige kaitsta elanikkonda tubakatarbimise kahjulike mõjude eest, samuti aidata suitsetajatel loobuda.
Euroopa Komisjon viib regulaarselt läbi avaliku arvamuse küsitlusi, et jälgida eurooplaste suhtumist erinevatesse tubakaga seotud probleemidesse. See uuring on uusim seeriast, mida on korraldatud alates 2003. aastast, viimane uuring toimus 2014. aastal. Nende uuringute üldeesmärk on hinnata suitsetamise levimust ja tubakasuitsuga kokkupuudet kohtades, et uurida suitsetamiseni viivaid motiive. et aidata välja selgitada meetmed, mis võiksid vähendada suitsetajate arvu ELis. Lisaks nendele üldistele teemadele uurib käesolev uurimine ka elektrooniliste sigarettide (e-sigarettide) kasutamist ja reklaamimist.
EUROBAROMEETER: MILLISED LEIUD SUITSETAJAD EUROOPA LIIDU 2017. aastal?
Enne meid huvitava põhiteema ehk elektroonilise sigareti käsitlemist heidame pilgu käesolevast Eurobaromeetrist leitud suitsetamise kohta käivatele andmetele. Esiteks õpime seda suitsetajate üldine osakaal Euroopa Liidus on püsinud stabiilsena (26%) alates viimasest baromeetrist 2014. aastal.
- Veerand (26%) vastanutest on suitsetajad (sama kui 2014. aastal), samas kui 20% on endised suitsetajad. Rohkem kui pool (53%) pole kunagi suitsetanud. Alates 15. aastast on täheldatud tarbimise kasvu vanuserühmas 24-2014 (24%-lt 29%-le).
– ELis on tarbimises märkimisväärseid erinevusi, kuna Lõuna-Euroopas on suitsetamise määr üha suurem. Rohkem kui kolmandik vastanutest Kreekas (37%), Bulgaarias (36%), Prantsusmaal (36%) ja Horvaatias (35%) on suitsetajad. Seevastu Rootsis on suitsetajate osakaal 7% ja Ühendkuningriigis 17%.
– Mehed (30%) suitsetavad sagedamini kui naised (22%), nagu ka 15–24-aastased (29%) võrreldes 55-aastaste ja vanemate inimestega (18%).
– Üle 90% suitsetajatest tarbib tubakat iga päev, enamik neist valib valmis sigaretipakid. Igapäevased suitsetajad suitsetavad keskmiselt 14 sigaretti päevas (14,7 sigaretti 2014. aastal võrreldes 14,1 sigarettiga 2017. aastal), kuid riikide vahel on märkimisväärseid erinevusi.
– Enamik suitsetajatest alustab suitsetamist enne 18. eluaastat ja jätab suitsetamise maha pärast täisealiseks saamist. Enam kui pooltel (52%) suitsetajatest tekkis see suitsetamisharjumus enne 18. eluaastat, mis Euroopas väga ei erine. Enamikul juhtudel (76%) jätkavad suitsetajad suitsetamist vähemalt 10 aastat pärast suitsetamise alustamist.
– Enamik endisi suitsetajaid jätab suitsetamise maha keskeas: kas 25–39 (38%) või 40–54 (30%). Rohkem kui pooled (52%) praegustest suitsetajatest on üritanud suitsetamisest loobuda, kusjuures Põhja-Euroopa inimesed üritavad suitsetamisest loobuda sagedamini kui nende Lõuna-Euroopa kolleegid. Suurem osa (75%) neist, kes proovisid või õnnestus suitsetamisest loobuda, ei kasutanud suitsetamisest loobumise abinõu, kuid riikide lõikes on see 60% vastanutest Ühendkuningriigis kuni 90% Hispaanias.
Seoses huuletubakaga kasutatakse seda väga vähe, välja arvatud Rootsis, kus see on mujal lubatud, lisaks ütleb riigis 50% vastanutest, et on seda juba proovinud.
EUROBAROMEETER: E-SIGARETI KASUTAMINE EUROOPA LIIDUS
Kuidas on siis lood selle 2017. aasta Eurobaromeetri andmetega elektroonilise sigareti kohta? Oluline info on ennekõike see, et alates 2014. aastast on kasvanud nende osakaal, kes on vähemalt e-sigaretti proovinud (15% 12. aasta 2014% vastu).
– Praegu e-sigarette kasutavate vastajate osakaal (2%) on püsinud stabiilsena alates 2014. aastast.
– Veidi üle poole (55%) vastajatest usub, et elektroonilised sigaretid on nende kasutajate tervisele kahjulikud. See osakaal on alates 2014. aastast veidi suurenenud (+3 protsendipunkti).
- Enamik e-sigareti kasutajaid on püüdnud oma suitsetamist ohjeldada, kuid see on aidanud vaid vähemuse jaoks
Suurem osa (61%) elektroonilisi sigarette kasutama hakkajatest tegi seda tubakatarbimise ohjeldamiseks. Teised tegid seda seetõttu, et pidasid elektroonilisi sigarette tervislikumaks (31%) või seetõttu, et need olid odavamad (25%). Vaid väike vähemus (14%) ütles, et loobus suitsetamisest täielikult e-sigareti kasutamise pärast, 10% ütles, et jättis maha, kuid alustas uuesti, ja 17% ütles, et vähendas tubakatarbimist, ilma et suitsetaja staatusest loobuks.
Umbes 44% vastanutest on näinud e-sigarettide reklaame, kuid vaid 7% on neid sageli näinud. Need reklaamid on kõige silmapaistvamad Ühendkuningriigis (65%) ja Iirimaal (63%).
Enamus (63%) pooldab e-sigarettide kasutamise keelustamist kohtades, kus suitsetamiskeeld juba kehtib, kusjuures Soomes (8%) ja Leedus (10%) on see näitaja peaaegu 79 vastajast kümnest. Suhteline enamus pooldab "tavapakendite" kasutuselevõttu (78% poolt 46% vastu) ja müügikohas eksponeerimise keelamist (37% vastu 56%) ning pooldab lõhna- ja maitseainete keelustamist. e-sigaretid (33% poolt versus 40% vastu).
Sotsiaal-demograafilised parameetrid
Elektroonilisi sigarette juba proovinud vastajate kohta:
– Mehed (17%) väidavad veidi sagedamini kui naised (12%), et on vähemalt e-sigarette proovinud.
– Veerand noortest on e-sigarette vähemalt proovinud, nagu ka 21% 25–39-aastastest inimestest. Võrdluseks: 6-aastastest ja vanematest vastajatest tegi seda 55%.
– Vastajad, kes lõpetasid täiskoormusega õppe 20-aastaselt või vanemad (14%), on veidi tõenäolisemalt vähemalt proovinud e-sigarette kui need, kes lahkusid 15-aastaselt või vanemad (8%).
– E-sigarette on suurema tõenäosusega proovinud töötud (25%), füüsilised töötajad (20%), üliõpilased (19%) ja füüsilisest isikust ettevõtjad (18%).
– Need, kellel on raske arveid maksta, on tõenäolisemalt vähemalt e-sigarette proovinud (23%), eriti võrreldes nendega, kellel pole kunagi või peaaegu kunagi selliseid raskusi (12%).
– Pole üllatav, et suitsetajad (37%) proovivad suurema tõenäosusega elektroonilisi sigarette kui need, kes pole kunagi suitsetanud (3%).
– Ligi pooled suitsetamisest loobuda proovinud vastajatest on proovinud ka e-sigarette (47%).
– Väljakujunenud suitsetajad proovivad e-sigarette palju harvemini: umbes pooled neist, kes on suitsetanud 5 aastat või vähem, on neid proovinud (48–51%), võrreldes 13–29%-ga nendest, kes on suitsetanud üle 20 aasta. aastat.
– Juhuslikud suitsetajad (42%) proovivad e-sigarette veidi tõenäolisemalt kui igapäevasuitsetajad (32%).
E-sigarette kasutavatest inimestest kasutab enamus neid iga päev, kaks kolmandikku (67%) vastas sellise vastuse. Veel viiendik (20%) teeb seda kord nädalas, samas kui vähem kui üks kümnest kasutab neid kord kuus (7%) või harvem kui kord kuus (6%). Kokkuvõttes tähendab see, et vaid 1% vastajatest kogu ELis kasutavad igapäevaselt e-sigarette.
Milliseid maitseid kasutavad veibid Euroopa Liidus?
Praegu vähemalt kord kuus e-sigaretti kasutavate seas on kõige populaarsem maitse puuvili, mida mainisid ligi pooled (47%) vastajatest. Tubaka maitse (36%) on veidi vähem populaarne, järgnevad mentool või piparmünt (22%) ja "kommi" maitse (18%). Kõige vähem populaarsed on alkoholimaitselised e-vedelikud, mida tõi esile vaid 2% vastanutest, samas kui väike vähemus (3%) nimetas ka muid täpsustamata maitseid.
Neli naist kümnest (44%) eelistavad tubaka maitset, meeste puhul aga vähem kui kolmandik (32%). Puuviljamaitselised e-vedelikud on omakorda palju populaarsemad meeste seas, rohkem kui pooled (53%) näitavad, et eelistavad seda maitset, võrreldes veidi üle kolmandiku (34%) naistega.
E-sigaret, suitsetamisest loobumise abivahend ?
Enamik suitsetajaid ja endisi suitsetajaid, kes kasutavad või on kasutanud elektroonilisi sigarette, ütlevad, et need seadmed ei ole aidanud neil tubakatarbimist vähendada. Selle vastuse annavad veidi üle poole (52%) vastajatest, mis on seitse protsendipunkti rohkem kui 2014. aasta detsembri küsitluses.
Vaid 14% vastanutest ütleb, et e-sigarettide kasutamine on võimaldanud neil suitsetamisest täielikult loobuda, see näitaja on eelmisest küsitlusest saadik muutumatu. Enam kui iga kümnes (10%) ütleb, et e-sigarettide kasutamisega jätsid nad enne naasmist mõneks ajaks suitsetamise maha. See näitaja on viimase uuringuga võrreldes kolme protsendipunkti võrra langenud. Ligi viiendik (17%) vastajatest on e-sigarettidega tubakatarbimist vähendanud, kuid pole suitsetamist maha jätnud. Lõpuks suurendas väike vähemus (5%) vastanutest pärast elektrooniliste sigarettide kasutamist tubakatarbimist.
E-sigaret, ebameeldivus või kasu ?
Enamik vastanutest usub, et elektroonilised sigaretid on nende kasutajate tervisele kahjulikud. Enam kui pooled (55%) vastavad sellele küsimusele jaatavalt, mis on kolme protsendipunkti tõus võrreldes eelmise uuringuga. Vähem kui kolm kümnest (28%) arvavad, et e-sigaretid ei ole kahjulikud ja 17% vastajatest ei tea, kas need on kahjulikud või mitte.
Siin on riigi tasandil olulised erinevused e-sigareti tajumises tervise tasandil. Kõigis peale kuue riigi arvavad vähemalt pooled vastanutest, et need on kahjulikud. Seitsmes riigis peab enam kui kolm neljandikku (75%) vastajatest e-sigarette kahjulikuks, eriti suur osakaal Lätis (80%), Leedus (80%), Soomes (81%) ja Hollandis (85%). ). Itaalia paistab silma eriti väikese osakaaluga vastanutest, kes arvavad, et e-sigaretid on kahjulikud, veidi üle kolmandiku (34%).
E-sigaret ja reklaam
Vastajatelt küsiti, kas nad on viimase 12 kuu jooksul näinud e-sigarettide või sarnaste seadmete reklaame. Enamik (53%) vastanutest ütleb, et nad pole viimase 12 kuu jooksul näinud e-sigarettide või sarnaste toodete reklaami. Kui viiendik (20%) vastajatest on neid reklaame aeg-ajalt näinud ja peaaegu sama palju (17%) on neid näinud, kuid harva, siis vähem kui iga kümnes (7%) vastanutest on neid sageli näinud.
EUROBAROMEETER: MILLISED JÄRELDUSED SELLE 2017. AASTA ARUANDE KOHTA?
Euroopa Komisjoni hinnangul on tubakatoodete tarbimises Euroopas juba mitu aastat olnud üldine langustrend, kuigi see on püsinud stabiilsena alates 2014. aastast. Sellest edust hoolimata tarbib tubakatooteid endiselt enam kui veerand eurooplastest. Üldpilt peidab endas ka olulisi geograafilisi erinevusi, kus Lõuna-Euroopa riikide inimesed on tõenäolisemalt suitsetajad, samas kui Põhja-Euroopa inimesed jätavad suitsetamise suurema tõenäosusega maha. Lisaks püsivad väljakujunenud sotsiaaldemograafilised suundumused: mehed, noored, töötud, madala sissetulekuga ja madalama haridustasemega inimesed naasevad tubakatarbimisse suurema tõenäosusega kui teiste sotsiaalsete rühmade esindajad.
Seoses elektrooniliste sigarettidega mõistab Euroopa Komisjon, et avalikkus toetab tugevalt elektrooniliste sigarettide siseruumides kasutamise keelustamist. Ligi kaks kolmandikku vastajatest toetab sellist keeldu, kuigi peaaegu sama suur osa e-sigareti kasutajatest on selle idee vastu. Ta märgib ka, et enamik vastanutest usub e-vedelike maitsete keelustamist, kuigi see algatus on e-sigareti kasutajate seas ebapopulaarne.
Kogu Eurobaromeetri dokumendiga tutvumiseks minge sellele aadressile selle allalaadimiseks.
