Saidi galeriis Lorientlejour.com“ peatus Grenoble Alpes’i ülikooli sõltuvusloog ja tubakaspetsialist nende riikide olukorral, kus on õnnestunud ära hoida elanikkonna suitsetamist. Käputäis riike, nagu Iirimaa ja Austraalia, või rahvas nagu Šotimaa (Suurbritannia) on suutnud oma elanikke suitsetamisest loobuda. Kuidas nad seda tegid?
MÕNEL RIIGIL ON EDUSI VÄLITADA INIMESTE SUITSETAMIST
Käputäis riike, nagu Iirimaa ja Austraalia, või rahvas nagu Šotimaa (Suurbritannia) on suutnud oma elanikke suitsetamisest loobuda. Kuidas nad seda tegid? Võttes kasutusele terve hulga radikaalseid meetmeid, mis on nüüd eeskujuks nikotiinisõltuvuse vastases võitluses.
Prantsusmaa on samuti üle võtnud ühe neist meetmetest, neutraalse sigaretipaki, mis kehtib alates 1. jaanuarist. Kuid Prantsusmaa on praegu fordi keskel. Kui see ei mõjuta samaaegselt teisi hoobasid, eelkõige kehtestades järjestikku väga tugevaid hinnatõususid, siis on väga tõenäoline, et tulemusi ei tule.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) teatel sureb suitsetamise tõttu iga teine suitsetaja. Tubakaga seotud haiguste majanduslikuks kuluks maailmas hinnatakse 422 miljardit dollarit (umbes 400 miljardit eurot), selgub 4. jaanuaril ajakirjas Tobacco Control avaldatud uuringust. Seetõttu on arusaadav, et WHO kutsus valitsusi juba 2003. aastal üles arutama koos vahendeid, mida selle nuhtluse vastu võitlemisel eelistada. Praeguseks on 180 riiki ratifitseerinud selleteemalise ÜRO lepingu ehk tubakatarbimise piiramise raamkonventsiooni.
Selle konventsiooniga vastuvõetud strateegia põhineb tubakareklaami keelamisel, hinnatõusul maksude kaudu, mittesuitsetajate kaitsmisel passiivse suitsetamise eest, harimisel ning tubaka ohtudest teavitamisel ja suitsetamisest loobumise abistamisel.
VÕITLUS TUBAKATÖÖSTUSE STRATEEGIAGA
2016. aastal kutsuti konventsiooni osaliste (st selle ratifitseerinud riikide) seitsmendal konverentsil COP7 samuti üles võitlema "tubakatööstuse strateegiatega, mis õõnestavad või moonutavad tubaka tarbimise piiramist".
Mõned allakirjutanutest on silma paistnud sellega, et on teinud sigarettide suitsetamise noorte seas vanamoodsaks ja peletanud suure osa täiskasvanutest suitsetamisest loobuma. Alustuseks Iirimaa. Dublini valitsus kehtestas avalikes ja kollektiivsetes kohtades suitsetamise keelu juba 2004. aastal. Selle suitsetamisvastast seadust peetakse üheks rangeimaks, kuna keeld kehtib baaride, pubide, restoranide, klubide, aga ka töökohad, ühiskondlikud hooned, firmasõidukid, veoautod, taksod ja kaubikud. Lisaks ulatub see perimeetrini, mis asub nendest kohtadest 3 meetri raadiuses. Pubides kinnitavad õhukvaliteedi ja klientide ja baarmenite hingamisfunktsiooni paranemist mitmed uuringud, näiteks aasta pärast keelustamist läbiviidud uuring, Iiri tubakakontrolli büroo aruanne või XNUMX. aasta aruanne. Iiri tervishoiuministeerium.
Tubaka tarbimist piiravate õigusaktide jõustamine on Iiri tervishoiuministeeriumi andmetel kiiresti vähendanud suitsetamise levimust riigis 29 protsendilt 2004. aastal 18,6 protsendini 2016. aastal. Võrdluseks, Prantsusmaal on see määr vaid veidi langenud, 30 protsendilt 2004. aastal 28 protsendile 2016. aastal – see on Prantsuse narkootikumide ja narkomaania vaatluskeskuse (OFDT) andmetel olnud ka stabiilne alates 2014. aastast. Järgmine eesmärk on 2025. aastal "Iirimaa tubakata", st vähem kui 5% suitsetajatest elanikkonnast.
Šotimaa järgnes Iirimaad tähelepanelikult, hääletades kaks aastat pärast suitsetamise keelustamist avalikes ja ühiskondlikes kohtades. Selle rakendamine vähendas šotlaste suitsetamise määra 26,5%-lt 2004. aastal 21%-le 2016. aastal. 2016. aastal läks Šotimaa kaugemale, keelates täiskasvanutel autos suitsetamise alaealiste laste juuresolekul. See peaks säästma 60 000 last aastas passiivse suitsetamisega kaasnevatest riskidest, ütles parlamendisaadik Jim Hume seaduseteksti algatusel.
Teine meister tubakavastases võitluses, Austraalia. Selle riigi peamine tugev külg? Tavaliste sigaretipakendite kasutuselevõtt 2012. aastal. Suitsetamise levimus, mis oli niigi mõõdukas, vähenes veelgi, 16,1%-lt aastatel 2011-2012 14,7%-le aastatel 2014-2015. See riik kavatseb nüüd siduda neutraalse paketi ja iga-aastase maksutõusu 12,5% igal aastal nelja aasta jooksul. Sigarettide pakk, mille hind on praegu 4 eurot, tõuseb siis 16,8. aastal… 27 euroni. Eesmärk on langetada 2020. aastaks suitsetajate osakaal alla 10%.
Oma ründava tubakavastase poliitikaga kutsuvad need riigid esile tubakatootjate reaktsioone. Tootjad, kellele viidatakse kui Big Tobacco 5 suurimale (Imperial Tobacco, British American Tobacco, Philip Morris, Japan Tobacco International, China Tobacco), võtavad tegelikult õiguslikke meetmeid riikide vastu, kes võtavad kasutusele näiteks tavapakendeid. Nad kaebavad kohtusse intellektuaalomandi ja kaubandusvabaduse rikkumise ning võltsimise ohu pärast, kuna neid pakendeid on lihtsam kopeerida. Nii esitas Japan Tobacco International Iirimaal 2015. aastal neutraalse paketi peale kaebuse. Otsust pole veel langetatud.
PHILIP MORRIS TAGAS OMA KAEBUS NEUTRAALPAKETI KOHTA TAGASI
Euroopa mastaabis lükkas Euroopa Liidu Kohus (CJEU) 4. mail 2016 tagasi Philip Morris Internationali ja British American Tobacco kaebuse uue Euroopa seaduse peale, mis üldistab tavapakendeid. Austraalias lükkas 2015. aasta detsembris Investment Arbitration Tribunal Philip Morrise sarnase kaebuse intellektuaalomandi õigustega seoses tagasi. Tal kästi logo tagasi võtta ja loobuda oma kaubamärkide graafilisest hartast.
Kus me Prantsusmaal oleme? Prantsusmaa mängis esimest korda 2000. aastate alguses hinnatõusule, mis põhjustas tubakamüügi vähenemise ligikaudu kolmandiku võrra. Nagu professor Gérard Dubois ajakirjas Revue des Maladies Respiraires märgib, põhjustas tubaka järsk hinnatõus 2003. aastal (8,3% jaanuaris, 18% oktoobris) ja seejärel 2004. aastal (8,5% jaanuaris) sama perioodi jooksul suitsetamise levimus vähenes 12%, kusjuures suitsetajate arv vähenes 15,3 miljonilt 13,5 miljonile.
Hiljem avaldas palju mõõdukam tõus väga vähe mõju, nagu näitas Gustave Roussy Instituudi epidemioloogi Catherine Hilli 2013. aastal avaldatud uuring. Selle kohta on kontrollikoja 2016. aasta veebruari aruanne selge: „Tuleb kehtestada tugevamad ja pidevamad hinnatõusud. Kontrollikoda soovitab seega "rakendada pikaajalise hinnatõusu poliitikat, kasutades maksuvahendit piisaval tasemel, et tarbimine tõhusalt ja püsivalt vähendada". Täpselt nii, nagu Austraalias otsustati.
Prantsusmaal oleme ikka veel kaugel. 20. veebruaril tõusis rullimistubaka hind keskmiselt 15% ehk 1–1,50 eurot lisatasu paki kohta. Jätkuvalt müüakse sigaretipakke hinnaga 6,50–7 eurot, kuna tootjad on vaatamata maksutõusudele hinnatõusust loobunud. 10. märtsil otsustati tõsta vaid kõige odavamate sigarettide hinda, mille hind on 10-20 eurosenti paki kohta.
Ainuüksi neutraalne pakett tõenäoliselt suitsetajate osakaalu ei vähenda. Tõepoolest, tõhususe saavutab mitme meetme kombinatsioon. Kui Prantsusmaa loodab ühel päeval olla teistele riikidele tubakavastases võitluses eeskujuks, peab ta ammutama inspiratsiooni sellistest riikidest nagu Austraalia või Iirimaa ning võtma kasutusele palju radikaalsemad meetmed.
