E iai moni ea se sao o sikaleti faaeletonika i le taofia o le ulaula? O lenei fesili e masani ona fesiligia e le au matau ma e maua e le aufaasālalau lana tali e ala i suʻesuʻega eseese. I aso nei, matou te tuʻuina atu ia te oe se suʻesuʻega faʻafuaseʻi o se Amerika i luga o le mataupu.
O LE SAKARETI, O SE SU'I LELEI I LE TAAPAKA!
E fesoasoani moni le sikaleti eletise i tagata fa'atau e taofi le ulaula? Pe mafai ea e le tufaina atu faaeletonika o le nicotine ona saosaolaumea e faatumu ai le leai o se tapaa? O le autu lea o se suesuega sa faia e Mataio Kamuta, o se tagata suʻesuʻe ma faʻapitoa i le tapaa ma vaisu o fualaau faasaina i le Cancer Center o le Iunivesite Faafomai o Karolaina i Saute. Fa'asalalau i totonu Kanesa Epidemiology, Biomarkers & Puipuiga Novema talu ai, o se tasi lea o suʻesuʻega faʻafuaseʻi faʻafuaseʻi, i le Iunaite Setete, na suʻesuʻeina le sikaleti eletise.
Na su'esu'e e Matthew Carpenter sikaleti fa'aeletonika e tusa ai ma le fa'aoga, amio ma le taumafaina o le nicotine. O le aofaʻi o tagata ulaula 68 na iloiloina: 46 na faʻavasegaina e faʻaaoga sikaleti eletise e pei ona latou manaʻo ai, faʻatasi ai ma le sili atu pe itiiti ifo le maualalo o doses o le nicotine, ma le 22 na faʻavasegaina i se vaega e pulea. Na mulimuli uma mo le 4 masina.
Mulimuli ane, na iloa e le tagata suʻesuʻe pe a maua e tagata ulaula sikaleti eletise e aunoa ma se faʻatonuga poʻo ni tulaga faʻapitoa o le faʻaaogaina, sa faigofie mo i latou ona faʻaaogaina le faiga. O nisi na faatau a latou lava sikaleti eletise. O se fa'ailoga o nei oloa o le a avea ma sui lelei i le tapaa mu.
E tusa ai ma faʻaiʻuga o le suʻesuʻega, o tagata na ulaula ulaula e tusa ma le 37% le itiiti ifo o sikaleti nai lo tagata ulaula i le vaega faʻatonutonu ma e sili atu ona tuʻu tumau. " O le sikaleti o le ituaiga sili lea ona afaina o le tuʻuina atu o le nicotine ma le isi tuʻuina atu o le nicotine e ala i sikaleti eletise e mafai ona faʻaitiitia ai le lamatiaga o le kanesa ma isi faʻamaʻi mo tagata ulaula." o le tala lea a Matthew Carpenter.