Abacwaningi baseBrithani bathole ukuthi abantu abane-melanoma, okungenye yezinhlobo zomdlavuza wesikhumba oyingozi kakhulu, bangabeka engcupheni amathuba abo okuphila uma bebhema isikhathi eside.
UKUBHEMA KUNGEHLISA AMATHUBA OKUSINDA...
Lolu cwaningo, olwenziwe yithimba leNyuvesi yaseLeeds futhi luxhaswe ngabakwa I-Cancer Research UK, ilandele iziguli ze-melanoma ezingama-703 ngokuqapha amangqamuzana azo omzimba futhi ibheke izinkomba zofuzo zokusabela komzimba kwamasosha omzimba.
Imiphumela yabo, idluliselwe isibuyekezo Ucwaningo lweCans, baye babonisa ukuthi kunokuhlobana phakathi kokubhema namathuba okusinda i-melanoma. Ekugcineni, ababhemayo babemancane ngo-40% amathuba okuba basinde umdlavuza wabo eminyakeni eyishumi ngemva kokuxilongwa kwabo kokuqala kunabantu abangakaze babheme.
Ososayensi bakholelwa ukuthi ugwayi ungase uyithonye ngokuqondile indlela imizimba yababhemayo esabela ngayo kumangqamuzana omdlavuza we-melanoma, nokho, banezela ukuthi ukuhlola kwabo akunakusho ngokuqiniseka ukuthi ugwayi uyimbangela yezinga elimpofu lokusinda.
« Amasosha omzimba afana ne-orchestra, enezinsimbi eziningi. Lolu cwaningo luphakamisa ukuthi ukubhema kungase kuphazamise indlela ezisebenza ngayo ngazwi linye, kuvumeleke abanye abaculi ukuthi baqhubeke nokudlala kodwa mhlawumbe ngendlela engahlelekile", kuphawula umbhali uJulia Newton-Bishop.
« Lokhu kulandela ukuthi abantu ababhemayo basengakwazi ukufaka amandla omzimba ukuze baphonse inselelo futhi babhubhise i-melanoma, kodwa le mpendulo ibonakala ingasebenzi kahle kunakwabangabhemi, futhi ababhemayo mancane amathuba okuba baphile. »
« Ngokusekelwe kule miphumela, ukuyeka ukubhema kufanele kunconywe ngokuqinile kubantu abane-melanoma. »
Ucwaningo lwangaphambili seluvele lubonise ukuthi ugwayi ungaba nomthelela omubi kumasosha omzimba, nokho-ke abacwaningi abakwazanga ukukhomba amakhemikhali aqondile anesibopho salo mphumela.
Umthombo : midilibre.fr/