Amakati, izinja nezinye izilwane ezifuywayo nazo ziyathinteka ekubhemeni ugwayi, okuyingozi empilweni yazo ngokocwaningo olwenziwa yiNyuvesi yaseGlasgow.
Amaseli alimele, ukwanda kwesisindo ngemva kokuthenwa kanye namathuba akhulayo okuthola imidlavuza ethile. Yilokhu okulindelwe abangani bakho abancane uma ubachaya entuthuni kagwayi. Ucwaningo oluvela eNyuvesi yaseGlasgow lusungula ukuxhumana phakathi kwendawo enentuthu kanye nengozi eyengeziwe yokugula ezifuyweni. " Sesikukhombisile ukuthi izinja zimunca intuthu eningi uma zihlala endlini”, kusho uClare Knottenbelt, uprofesa wezokwelapha kanye ne-oncology eScottish University Veterinary Institute ekukhululweni kwabezindaba. " Ucwaningo lwethu ngamakati lubonisa ukuthi athinteka nakakhulu, mhlawumbe ngenxa yokuthi ukuzilungisa kwawo ngokucophelela kungandisa intuthu emuncwa imizimba yawo.«
Ucwaningo luphinde lubonise ukuthi amazinga e-nicotine ezinweleni ehla kakhulu uma ukusetshenziswa endlini kwehla ngaphansi kukagwayi we-10 ngosuku. Abacwaningi baseGlasgow bathole emasendeni abesilisa abangenawo ama-neutered isakhi sofuzo samaseli alimele esitholakala kakhulu ezinjeni ezihlala emzini womuntu obhemayo. Lesi sakhi sofuzo siyashintshwa kwezinye izinhlobo zomdlavuza we-canine, futhi kancane lapho umnikazi ebhema ngaphandle kwekhaya, okunciphisa ukuchayeka esilwaneni asithandayo.
« Ingozi yomuntu obhemayo iphindwe kabili ingozi yokubhema ugwayi kwabanye futhi abanikazi bezinja namakati bavame ukukhohlwa ubungozi ababubeka ezilwaneni zabo.", kugcizelela uprofesa, onxusa ukuba kuqedwe ugwayi," ikhambi elingcono kakhulu lempilo nenhlalakahle yomngane wakho".
Umthombo : Bfmtv.com